Kaberneeme poolsaar on Eesti põhjaranniku üks tillemaid, vaid kahe kilomeetri pikkune. Poolsaarest itta jääb Kolga ja läände Kaberneeme laht, tema mõtteliseks jätkuks on Koipse (ka Koipsi) ja Rammu saared, kus Kolga lahe maastikukaitseala tõttu aprilli lõpust 20nda juulini on inimtegevuse piirang.
Läänerannikul on juba aastakümnete tagant kuulus liivane supelrand ja idarannikul Kaberneeme sadam.
2015. aastal tähistas poolsaarel asuv Kaberneeme küla oma 640ndat sünnipäeva – esimene märge, mis viitab  siinsele asustusele, esineb 1375st aastast pärinevas Rootsi pühaku Brigitta imede kirjelduses. Tollal toimus siin kokkupõrge eesti ja rootsi soost kalurite vahel. Kaberneeme küla mainitakse rootslaste külana esmakordselt aastal 1485. Tänapäeval kuulub kuulub poolsaar administratiivselt Harju maakonna Jõelähtme valda.
Kuni 1694. a. esinevad andmed on nii vähesed, et ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet küla arengust ja elust. Kindlad ürikulised andmed algavad aastast 1694 – tolleaegsetest dokumentidest ja kaartidelt selgub, et Kaberneeme külas oli siis 13 talu.

Skemaatiline Kaberneeme kaart aastast 1694

19. sajandi lõpupoole kujunes Kaberneemest tähtsamaid Tallinna-lähedasi kala püügi- ja töötlemiskeskusi. See oli arvatavasti esimene koht, kus rakendati pöörisnooda ehk keerepüüki. Kala hakati suitsutama 1892 ning 1893st aastast tegutses kilutööstus. Hea teenistus kalastusest soodustas küla suurenemist – 1912 oli Kaberneemes 16, kümnendi lõpus aga juba 21 purjelaeva. 20. sajandi esimesel poolel saadi poolsaare lähivetest märkimisväärselt suuri lõhesaake. Kaberneemest on alguse saanud ka selle kandi (Kuusalu kihelkonna) laevaehitus. Räimemüük Tallinna algas siit ning samuti munakivide vedu.
Möödunud sajandi alguses arenes jõudsalt ühis- ja seltsitegevus. Endine koolimaja asub mere lähedal kauni männimetsas. Kool tegutses külas aastatel 1922–1953. Eesti haridus- ja kultuuriloos on see hoone mainimist leidnud seoses kirjanike Jüri ja Ülo Tuulikuga. Nende isa Karl Tuulik lükkas maja algusaastatel koolijuhatajana käima seltsi- ja hariduselu. Vene okupatsiooni ajal oli koolimaja kasutusel tollase kunstikallakuga Tallinna 46nda keskkooli suvepraktikate baasina.
Küla koostöö- ja ühistegevuse traditsioonid katkesid 1944, kui 300st küla asukast paljud põgenesid välismaale. Vene okupatsiooni ajal oli Kaberneeme liidetud maailmasõjaeelse bolševike liidri Sergei Mironovitš Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosiga. Sellest perioodist, täpsemalt 70ndate lõpust on pärit ka tollal küla servas paiknenud suvilate kompleks, mida kohalikud tunnevad Rooküla nime all. Rookülas asub ka Kaberneeme Puhkemaja.

Aerofotode autorid on Mait Metsur (www.aerofotod.ee) ja Jürgen Aluoja (J. Viru Markšeideribüroo). Video Jürgen Aluoja.